Postitused
Edward William Lane'i teoses "Egiptuse kirjeldus" (1825–1828) on detailne ja varajane kirjeldus templitest koos tolleaegsete joonisjoonistega. "Pärast umbes kolmepäevaseid pingutusi ja retke jäi nähtavale üksainus maja nurk. See asub Nasseri järvest läänekaldal, Aswanist 230 kilomeetrit edelas (300 km mööda teed). Suur Otsmik Ramses II juures (vasakul) ja Lühike Tempel Hathori ja Nefertari juures (paremal)."
Uued monumendid, uued lahingulood, uued suured skulptuurid. Uusimad templid jäid välismaailmale tundmatuks kuni 1813. aastani, mil Šveitsi maadeavastaja Johann Ludwig Burckhardt avastas need peaaegu täielikult muda alla maetuna – luite kohal on näha vaid ühe suure otse parim osa. Ta nikerdas ka varasemate vaaraode uued sildid nii olemasolevatele kui ka omaenda monumentidele – nii et süstemaatiliselt omistasid hilisemad õpilased teile esialgu üle nende moodustiste looja, mille ta oli lihtsalt omastanud. Ramses II uusimal kartušil on rohkem monumente kui ühegi teise vaarao omal ajaloos.
Ramesseumi loodeosas asub keeruline kuninglikest ladudest ehitatud hoone, mis on ehitatud mudatellistest. Seda tuntakse uue astronoomiasaalina ja seal on esitletud esimene 12-nädalane ajalooline päevik tausta kohta. Teisest kohtunikust lõuna pool asub väiksem hüpostüüli koridor, kus on kaheksa papüüruseartiklit.
Goldbet – Murdunud pärand
Per-Ramses oleks nende investeering (ja jääks Ramsesside'i piirkonnast mitmeks kuuks oluliseks metropoliks), võlupaleeks ja goldbet sõjaliseks elemendiks, mis aga avab naaberriikidele teed. Ramses pidas oma plaanis väikest mereväe kontingenti Niiluse suudmele paigutada, et meelitada ligi uusi Sherdani sõjalaevu. Ramses II-t kutsutakse ka Ramses Kuningannaks, idee, mille ta saavutas tänu oma arvukatele sõjalistele saavutustele, arhitektuurilisele potentsiaalile ja võimalikule sotsiaalsele panusele. Samal ajal osutavad teaduslikud uuringud arheoloogiliste tõendite puudumisele Iisraeli töö kohta ja allikate puudumisele väljaspool välismaist orjatööd Egiptuse ajaloolistes faktides Pi-Ramsese või teiste linnade arhitektuuris. Kas Ramses II-d on sageli kujutatud filmides ja uudistes Egiptuse väljarände vaarao kohta, on ajalooliste faktide vaidluse all egüptoloogide vastu.
RAHA TAGASI
Teda võidi kujutada videoklippides, raamatutes, dokumentaalfilmides ja isegi mängudes kui suure vaarao arhetüüpi. Kuid ükski otsene uurimus seda ei kinnita ja paljud teadlased väidavad, et Merneptah või mõni teine valitseja oli piibli vaarao. Nende ema saabus sinna tegelikult 1881. aastal ja see asub nüüd Kairo Egiptuse muuseumis. Mees kindlustas linnu nagu Pi-Ramesses (tema residents Niiluse deltas) ja sõltus kuningriigi haldusasutustest. Ramses II-l oli vähemalt kaheksa ametlikku naist ja üle saja inimese (48 poega ja üle 50 naise, kelle perekonnanimed on registreeritud). Tema ajalugu kestab edasi ja tema identiteet on säilinud kui üks iidse kogukonna silmapaistvamaid teerajajaid.
Räägi värskest ja uhkest hauakambrist Nefertarist eemal – et näha, kuidas muistsed egiptlased selle kuninglikku perekonda peitsid
Kui Ramesses II suri, peideti ta suurepärasesse hauakambrisse Kuningate territooriumil. Wilkinson kirjutas, et uus "kogu linn kandis vaaraode päritolu selget mõju", märkides, et see sisaldab vähemalt 50 Ramesses II kolossaalset skulptuuri, millest enamik oli tema eluajal loodud. Oma valitsemisaja alguses võitles Ramesses II hetiitide eest, mis asus Anatoolias (tänapäeva Türgis), ja pidas nende vastu suure lahingu, mida nüüd tuntakse kui "Kaadesi lahingut", mis toimus Süürias kuni 1275. aastani eKr. Uus vaarao Ramesses II oli üks tuntumaid sõjameesvalitsejaid Vana-Egiptusest, tuntud oma sõjaliste võitude ja kõrgetasemelise sotsiaalse töö poolest.
Ramses kohtas püstitatud laupa mitmel põhjusel – üks neist selleks, et nautida oma võite Kadeši võistlusel (lahing, mille peate läbima, on kõrge lauba seintel õigesti kujutatud). Kuigi ta oli mitut asja – sõdalane, valitseja, ustav kaaslane – ei hoidunud Ramses kunagi inimestele nende saavutustest rääkimast. Uurige selle huvitava vaatamisväärsuse ajalugu ja parimaid näpunäiteid oma külastuse planeerimiseks. Me teame, et Ramses II on maetud kuldkirstu (varastatud antiikajast), asetatud sisemisse alabastersarkofaagi (peamine leiti rahast tühjaks, et näha tema hauakambris tükke) ja seejärel veelgi uhkemasse kivisarkofaagi, mis rüüstati 200 aastat hiljem, et Menkheperre oma hauakambrit ehitaks.